Jällegi tore hommik. Postkastis ootas mind lausa kaks kaarti.
Esimene Soomest. Inkeri saatis armsa kaardi väiksese tüdrukuga. See oli üks igavesti tore kaart, kuna osa teksti oli kirjutatud eesti keeles. Autor kirjutas, et ta õppis eestikeelt koolis ja mäletab tänaseni mõndasid kummalisi väljendeid. Eesti keeles olid kirjutatud siis sellised laused:
"Kuidas käsi käib? Ma õppisin eesti keelt koolis. Ma oskan natuke..."
"Appi, appi, hakkan kukkuma!"
"Korstnapühkija"
"Nael kummi"
"Väga hästi, hiilgavalt!"
Nii tore oli eesti keelt lugeda.
Teine kaart oli Kanadast - 6895 km 8 päevaga. Ümbrik oli natuke kummaline. Maalriteipi täis kleebitud, minu aadress oli ka teibiga külge pandud. Hilisema uurimise käigus selgus, et tegu on teiskordselt kasutuses oleva ümbrikuga. Teipide alt tulid välja hoopis teised saatja ja saaja aadressid. Räägi veel kokkuhoiust. :)
Tracey kirjeldas oma maa erilist kliimat. Ta elab Saskatoonis. Seal on talvel väga külm ja tuuline, suvel on väga palav ja kuiv. Kevad on aga väga kummaline. Ta kirjutas, et näiteks eile oli sooja +12kraadi ja lumi sulas. Samas täna on -18kraadi külma ja maas on kirjutamise hetkel 6 tolli lund.
Veel kirjutas Tracey, et neil on käimas valimised ja ta isa kandideerib ka. Ütles, et on väga põnev.
Pani üles ka pildi ümbrikust.